Mängude lisafunktsioone on saanud esitada kahel üldisel viisil: need võivad avaneda mängu käigus kindlate tingimuste täitumisel või olla mängijale eraldi valikuna nähtavad. Varasem eristus puudutab seega ennekõike kujundusloogikat, mitte kindlat ajajärku: funktsioon võib olla mängu sisse peidetud sündmus või selgelt märgistatud võimalus.
Digitaalsete mänguplatvormide laiemas keskkonnas, sealhulgas eesti kasiinod, on vabatahtlike funktsioonide esitlemine kujunenud osaks mänguliidese kujundusest. Nii võib eraldi nupp või valikumenüü muuta lisafunktsiooni mängijale nähtavamaks, samal ajal kui mängu põhivoog jääb üldjoontes tuttavaks.
Funktsioon mängu sees ja funktsioon valikuna
Traditsioonilises mängukujunduses võis erifunktsioon käivituda juhusliku tulemuse, sümbolite kombinatsiooni või muu mängusisese tingimuse järel. Sellisel juhul andis mäng ise märku, millal lisasisu algas. Mängija osales funktsioonis siis, kui selle käivitav olukord tekkis.
Valikulise funktsiooni puhul tõuseb esile mängija tegevus enne selle algust. Liides võib pakkuda eraldi valikut, mis avab lisavooru või muudab mängu käivitamise viisi. Sellise võimaluse kujunduse käsitlemisel võib vaadata ka Turundus.AI materjali digitaalse esitluse kohta. Mõnes mängus nimetatakse funktsiooni „bonus buy’ks”, kuid täpne nimetus ja toimimisviis sõltuvad mängust. Nii muutub see nähtavaks ja eraldi käsitletavaks osaks, mitte üksnes mängu käigus avanevaks sündmuseks.
Esitlusviisi kujunduselemendid
Kui lisafunktsioon on menüüs või nupuna esitatud, peab kasutajaliides tegema selle rolli arusaadavaks. Selleks kasutatakse tavaliselt lühikest nimetust, visuaalset eristust ning teavet selle kohta, mida valik mänguvoos muudab. Need elemendid ei määra ise mängu tulemust, vaid aitavad eristada põhitoimingut ja lisavõimalust.
Ka animatsioon ja heli mõjutavad seda, kuidas funktsiooni esitletakse. Üleminekuefekt võib anda märku uude mängufaasi sisenemisest; heli võib seda üleminekut toetada. Animatsiooni loomise protsessis on visuaalsed ja helilised osad seotud järjestikuste tööetappidega, nagu kirjeldab MTÜ Nukufilmi Lastestuudio Animakool oma õppekavas. Mänguliidese puhul aitab selline kihistus lisafunktsiooni põhiekraanist eristada, ilma et kujunduse eesmärk piirduks pelga dekoratsiooniga.
Interaktiivsus ja visuaalne kommunikatsioon
Vabatahtlikult valitava funktsiooni esitlemine kuulub laiemasse digitaalse interaktiivsuse muutusesse. Kasutaja ei ole üksnes ekraanil toimuva jälgija, vaid saab liidese pakutud toimingute vahel valida. Seetõttu on funktsiooni nimetus, asukoht ja käivitamise viis osa sellest, kuidas mängu ülesehitust selgitatakse.
Visuaalse kultuuri käsitlus aitab mõista, miks sellised valikud kuuluvad laiemasse kujundusajalukku. Eesti kunstiväljaannete ja visuaalse kultuuri arengut käsitlev Kunst.ee seob ajakirja tausta varasema väljaandega Kunst ning käsitleb eri perioodide kujunduskeskkonda. Mänguliideseid saab samas laias raamistikus vaadelda kui visuaalse kommunikatsiooni vorme, kus tekst, pilt, liikumine ja kasutaja valik moodustavad ühise esituse.
Uus kiht tuttava mänguvoo kõrval
Valikulise funktsiooni esiletõstmine ei tähenda tingimata, et kogu mängukogemus muutub. Põhiekraan, mängusümbolid ja voorude järjestus võivad jääda äratuntavaks, samal ajal kui funktsioonile lisatakse eraldi ligipääs. Selline lahendus võimaldab mängu kujundajal korraldada olemasolevat sisu uue kasutajaliidese kaudu.
Oluline muutus on seega esitluses: lisafunktsioon muutub nähtavast juhusest selgemaks valikuks. See mõjutab seda, kuidas mängu võimalusi ekraanil rühmitatakse, nimetatakse ja käivitatakse. Vabatahtlike funktsioonide liidesed ühendavad mängureeglid ja visuaalse kujunduse üheks loetavaks süsteemiks.
Valikuna esitatud lisafunktsioon on nüüd üks viis, kuidas mänguliides korraldab mängija tähelepanu ja tegevusi.